Kuidas töötada vähem, aga olla produktiivsem?

Praktiliselt iga eduloo raamat siin ilmas, alustades David Allenist, lõpetades Benjamin Frankliniga, omab endas sarnast ideed. Ärka enne kukke ja koitu, joo ergutavat vedelikku, jaga ülesanded väikesteks osadeks ning pane need kiiruse ja tähtsuse alusel pingeritta. Lisaks tee nimekirju ning kanna sündmusi 15 nädalat varem kalendrisse, et töö kuhjumist vältida. Kõik pole hommikutega sina peal. Keskmine inimene joob kell 8 oma esimese kohvi ning sirvib tundide viisi Facebook’i kuniks selle sisugi tüütuks muutub. Paljud vihkavad ette planeerimist ning rutiinset elu- mis siis kui saavutan oma produktiivsuse tipu hoopis kell 3 öösel?

Produktiivsus on suhteline mõiste. Igal inimesel on erinevad eelistused, sihid ning keskkonnad, kus töö ladusamalt sujub. Suurima jõudluse saavutamiseks tuleb pilk psühholoogiasse heita. Näiteks on laisklemine otseselt ärevusega seotud. Kui inimene on rahutu, siis ei saa ta puhata- selleks on tarvis ärevuse põhjus likvideerida. Seega on närvikõdi motivaatoriks, et aeg on tööga algust teha.

Erinevad tööd on olemuselt erinevad. Näiteks nipid, mis aitavad projektides pudelikaelu vältida et töö ladusamalt sujuks, ei vähenda korteri koristamiseks kuluvat aega. Enamik inimesi arvab, et töö on lineaarne funktsioon: selle progress sõltub üks-üheselt ülesandesse panustatud ajast. Seega, 2 tundi rabelemist on poole kasulikum kui tund aega töötamist. Ja kaheksa tunni tööga saab 4 korda rohkem tulemust kui kahe tunniga. Selline arvamus on kujunenud koolitöödest, kuna need ongi ülesehituselt lineaarsed. Kui antakse hunnik mõisteid pähe tuupimiseks ning kulutad sellele 2 tundi, mäletad umbes poole rohkem termineid kui tunni õppimisega. Pärast aastaid koolis viibimist eeldame, et kogu ülejäänud elu töötab samadel põhimõtetel. Aga see pole tõsi.

Olukorrad, kus kasutegur väheneb või muutub negatiivseks

Lihttööd, mis on korduva olemusega, on lineaarsed- näiteks puude riita ladumine. Loovust vajavad ülesanded, mis nõuavad suurt mõttetööd ei toimi nii. Programmeerija ei suuda 16 tunnise tööpäevaga sama palju kasulikku tööd teha kui nelja päevaga, kus tööpäevas oleks 4 tundi. Kujutage ette, et lähete 10- minutilisele tervisejooksule. Kui minna 20- minutilisele jooksule, oleks see poole tervislikum kui 10 minutit sörki? Mis siis kui kui hoopis tund aega järjest joosta? Ilmselt treeniks see küll vastupidavust, kuid muu kasutegur jääb samaks, mis 10- minutilise jooksu puhul.

Treeningu vähenev kasutegur ajas tuleneb sellest, et lihased väsivad ära. Selleks et taas täiskoormusel sportida, tuleb taastumiseks aega anda. See kehtib ka enamike ametite puhul, sest aju väsib samamoodi kui lihased. Inimesed, kes töötavad projektipõhiselt, tunnevad seda omal nahal.

Kui tähtajad lähenevad ning ülesanne pole veel täidetud, tehakse ohtralt ületunde. Tööd tehakse hilja ööni või koguni järgmise päeva hommikuni välja. Seda läbi elades on tunda, et enamus ületundidest kulutatakse ebaefektiivselt. 4 viimast ületundi on sama tootlikkusega kui tööpäeva esimesed kaks tundi.

Aeglasemast tulemusest hullem on olukord, kus väsimuse tõttu hakatakse tegema halbu otsuseid. Väärad otsused tekitavad lisatööd. Seega, kasutegur võib vähenemise asemel hoopis negatiivseks muutuda. Näiteks raamatu kirjutamisel on võimalik 32 lehekülge sisu 6 tunni jooksul valmis genereerida. Kuid sellel on üks konks- kogu kirjutatu võib ning ilmselt osutub väärtusetuks jamaks. Paranduste tegemine võtab umbes nädala aega ning lõppkokkuvõttes osutub kirjutatud materjalist kasutatavaks vaid kaks lehekülge sisu. Võttes arvesse aja ning produktiivsuse suhet, oleks parem olnud 32- leheküljeline spurt hoopiski ära jätta. Kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet. Parandusi tehes selgub, et esimese kolme tunni jooksul kirja pandu ei vaja hulgaliselt parandusi. Selle asemel et hambad ristis edasi suruda, on mõistlikum kirjatöid tehes pärast 3 tundi tööd puhkama asuda.

Loovate tööde produktiivsus sõltubki negatiivse kaare loogikast. Kui tekib arusaam, et töö enam ei suju, on mõistlik see pooleli jätta. Näiteks fototöötlust tehes tekib lõpuks olukord, kus disainer ei oska enam isegi öelda, kas tulemus on rahuldav või mitte. Poole ööni muudatuste tegemisest pole kasu, kuna hommikul puhanuna tekivad paremad ideed, mis eelneva päeva pingutused asjatuks muudavad.

Võimendus- ja languspunktid

Peale lineaarse ning ekspodentsiaalse kasuteguri on ka kolmandat tüüpi töömeetodeid.

Kui näiteks mõelda veebilahenduste peale, on kaubamärgi tuntuks saamine võimenduspunktiks. Mida kvaliteetsem on toode või teenus, seda rohkem positiivset tagasisidet saadakse. Tuntus mõjub kordajana- müüginumbrid kasvavad, teenuse kasutajate arv tõuseb ning hea sõna levib ka rahva suus. Pingutus on ajas sama, kuid võimenduspunkt laseb eelneva töö pealt suuremat kasutegurit saavutada.

Strateegiline laisklemine kui võimenduspunkt

Kujutage ette, et teile meeldib aasia toit. Te olete nõus seda lõputult sööma, kuid selleks on harva võimalusi. Oma lemmikrestorani minnes sööte kõhu lõhkemiseni täis ning valmistute sealt lahkuma. Teel ukseni pakutakse tasuta midagi head- mis tunde see tekitab? Me kõik oleme kogenud ülesöömist, kus järgneva nädala jooksul isegi mõte sarnasest toidust tekitab iiveldustunnet. Nädal hiljem see tunne kaob. Kuu aja pärast ilmselt külastate seda sama restorani ning sööte end taas aasia toidust pilgeni täis.

Produktiivsus töötab ajus sarnaselt. Probleemide lahendamine on kui toit meie meeltele. Inimene on selle üle õnnelik, et ta saab oma aju kasutada, mis lisab meie eludesse väärtust, mis on otseselt õnnetundega seotud. Kuid nii nagu toiduga, tuleb ka ajule erinevaid ülesandeid pakkuda- sel on vaja erinevaid stiimuleid. Kui lahendada sarnaseid või identseid probleeme, väsivad meeled ära ning tekib väsimustunne.

Aja maha võtmine ehk laisklemine võimaldab ajul tööülesandest vaheldust saada ning hiljem probleemi juurde naastes läheb töö ladusamalt. See kõlab küll hullult, aga see tähendab, et puhkustel ja nädalavahetustel on tõesti sügavam mõte.

Töönarkomaanid, kes on harjunud päevas 15- tunniseid tööpäevi tegema võtavad küll puhkehetki, kuid ei saa neist maksimaalset kasu. Puhkus ei ole 2- tunnine rannakülastus, kus emaile lugeda. Lihtsaim viis selle vältimiseks on nutivahendid endast kaugele heita. See kõlab hirmutavalt, kuna see on sama õudne kui ilma parema käeta hommikul kodust väljuda. Esimestel päevadel ilmnevad võõrutusnähud, kus inimesed istuvad looteasendis voodiserval, kartes et nende äride või projektidega juhtub midagi kohutavat. Reaalsuses ei juhtu nende tundide jooksul midagi hirmsat. Esimesest šokist üle saades ilmneb hoopis vastupidine efekt. Hiljem naastes on pilt tööl toimuvast palju selgem. Selge mõtlemine aitab probleeme seninägematu nurga alt näha, mis toob inimesele kordades rohkem kasu palju väiksema töötamise ajaga. Näiteks Trump avastas, et kui siduda kõik tooted oma nimega, on neid lihtsam turustada. Selle asemel et kulutada aega erinevate toodete turustamisele, võib vaid oma nime promomisega sama suure tulu saavutada. Seega on tarvis kasuliku töö tegemiseks korralikult puhata, et leida probleemidele optimaalseid lahendeid.

 

Raul Leemet

keyboard_arrow_up