Külgetõmbeseaduse algtõed: kuidas toimib raha ligimeelitamine.

Külgetõmbeseadus on äärmiselt lihtne peentasandi reegel. Kui sinu energiavälja sagedus on sama soovitud tulemuste omaga, siis kasvab nende samade tulemuste ilmnemisvõimalus sinu elus hüppeliselt. Kõik sinu uskumused, eluvaated, emotsioonid, valdavad mõtted ja alateadlikud arvamused avaldavad püsivat mõju sinu energiaväljale ning määravad seega selle, mida sa oma ellu kutsud.

 

Blogi Quantum World Awaken Your Mind autor Darius Copac süveneb oma temaatilises loos sellesse mõttekäiku praktiliselt ja lihtsakoeliselt, andes nii häid nippe, kuidas oma sagedust muuta, kui ka hoiatades meid meie kõige tüüpilisemate arvamusmustrite eest, mis suhted rahaga sootuks sassi võivad ajada ning mis on ka ilmselt tänini olnud meie endi suurimaks komistuskiviks finantsilise jõukuse teel.

 

Copac nendib, et meil pole õigupoolest isegi vaja külgetõmbeseadust vaadelda kui abstraktset vaimset seadust, vaid kui psühholoogilist baasarusaama. Näiteks: kui sa usud, et oled võimeline saavutama eesmärgi X ja joondad selle eesmärgi täitmiseks oma mõtted, emotsioonid ja kavatsused kõik samasse suunda, siis kasvab ka tõenäosus, et sa oled suuteline ka reaalselt valitud eesmärgini jõudma.

Külgetõmbeseaduse populariseerimise algusest peale on selle kõige palavamalt ihatud eesmärgiks olnud raha kutsumine oma ellu. Võimalik, et soovid raha selleks, et saaksid lõbusamat elu elada või vajad hoopis senisest suuremat finantsilist vabadust. Kuidas siis toimub senisest suurema küllusega samale sagedusele saamine? Lõviosa sellest on seotud sinu kindlustunde taseme, tähelepanu ja sinu n.ö lainepikkusega.

1. Mängulisus

Darius Copac peab raha ligimeelitamise juures kõige olulisemaks sinu algset südamesättumust. Võid seda vaadelda kui üldist sagedusvahemikku, mis iseloomustab sinu suhtumist raha ligimeelitamisse kui üldisesse tegevusse. Milline on sinu suhtumine? On see kade, puudustkannatav, rõõmust elevil olev, lootusrikas või veel midagi kolmandat?

Kui lähened külgetõmbeprotsessile puuduse, klammerdumise, hädavajaduse või liigse tõsidusega, siis ootab sind Darius Copaci sõnul üsna kindlalt ees läbikukkumine. See lainepikkus on hea lainepikkus eimillegi ligitõmbamiseks või enamgi veel – see võib ligi meelitada soovimatuid kulutusi ja asja sellega veelgi hullemaks muuta – kuid kindlasti ei sobi see lainepikkus raha ligimeelitamiseks.

Seega, kui kasutad seda lähteenergiana ja ütled: „Mul on vaja järgmise kuu elamiskulude katmiseks € 1000 kokku saada, seega ma keskendun hoolega külgetõmbeseadusele…” Siis – edu sulle! Sest Copac nendib: „Olen valmis kihla vedama, et see ei õnnestu.”

Tema sõnul on veidi parem lähtekoht lootus, kuid ka seda loeb ta üsna nõrgaks ligitõmbajaks. Lootuse turjal kaugele ei jõua. Oluliselt etemaks peab Darius Copac uudishimu ja eksperimenteerimisindu. „Võta omaks lastele omane avastajameel. Selle sagedusega võib sul õnnestuda juba üsna põnevaid tulemusi saada,” kinnitab ta. Sellest veelgi paremad on mängulisus ja rõõmus elevus. Need kaks on raha ilmestumapanemiseks suurepärased energiad.

2. Kindel teadmine

Soovides rahal ilmestuda lasta tuleks kindlasti meeles pidada, et see on juba olemas. Isegi kui see on peidus, siis on see peidetud otse su nina alla, oodates, millal sa seda tähele paned ja üles nopid. Ja see kehtib nii sõna otseses mõttes maast leitud raha kui ka rahateenimisvõimaluste kohta.

Darius Copac kinnitab, et sul tuleb olla kahtlusteta veendunud, et raha ja võimalused on otse su nina all. Sul tuleb vaid õppida oma n.ö silmi kohandama neid märkamaks. Ja seda teed sa oma võnkesagedust muutes – sinu mõtte- ja emotsionaalsed sagedused – häälestades selle raha märkamise „kanalile”.

Darius kinnitab, et tegelikult on vahva mõelda sellest sagedusevahetusest kui dimensioonide vahetamisest, häälestades end teistsuguse tajumusliku spektri kogemisele. „See teine reaalsus on alati seal olnud. Sa lihtsalt ei näinud seda enne, sest sa olid häälestunud sellega kokkulangematule tajumuslikule sagedusele ning see muutis raha sinu tajumeelte jaoks nähtamatuks ja tuvastamatuks. Võimalik, et sina olid kinni spektri punases osas, samas kui raha lesis rahulikult sinises osas,” kirjeldab Copac.

Teadupärast salvestavad meie meeled igapäevaselt tohutul hulgal infot, kuid teadvustada õnnestub meil sellest vaid mikroskoopilist osa. Selleks, et hakata rahal oma elus ilmestuda laskma tuleb häälestada oma meeled moel, mis suunaks kasuliku sisendi tähelepanuvälja, sest siiani on see sattunud teadvustamise teelt kõrvale heidetud ebavajaliku teabe hulka. „Selline ümberhäälestumine võtab aega,” märgib Copac, „kuid sa oled kahtlemata selleks võimeline.”

Oma teadmiste praktiliseks ilmestamiseks jutustab mees loo, kuidas ta on oma kümneaastast tütart Emilyt suunanud müntide ilmestumist märkama. „Muudan selle kõik mänguks. Kui me koos jalutama läheme, siis teen talle ettepaneku võistelda minuga müntide leidmises. Kui ma seda esimest korda tegin, siis saatis teda täielik ebaõnn. Mina aga leidsin selle jalutuskäigu jooksul mitu münti ja sageli kõndis ta neist, neid märkamata, otse mööda. Selle asemel, et maast münte leida, ei näinud ta mitte midagi. Müntidel ei olnud tema tajureaalsuses mitte mingit kohta.

Veidi aja pärast hakkas ta märkama asju, mis olid mündisarnased, kuid mis ei olnud mündid. Ta leidis pudelikorke, kirjaklambreid, paberitükke ja mündikujulisi laike põrandal – kõike muud, kui münte. Mina aga jätkasin talle näitamist, kuidas mündid vedelevad igal pool, kuid nende nägemiseks on vaja end häälestada „mündikülluse lainepikkusele”. Iga kord kui ma münti leides seda talle näitasin, märkasin, kuidas see aitas tal häälestuda õigele tajumuslikule sagedusele.”

Darius selgitab, et põhjus, miks ta pisitütar alguses mängus kaotajaks jäi, oli asjaolu, et laps ei võtnud omaks asjaolu, et on täiesti võimalik, et mündid vedelevadki kõigile nähtavais kohtades, igal pool, kus ta käib. Lapsele näidates, kuidas mündid end otse kõigi silma all peidavad, aitas muuta tema uskumust ja näitas, et ta lihtsalt ei märka neid. Peagi ei arvanud Emily enam, et see mäng on midagi, mis on tema kontrolli alt väljas (sõltudes vaid õnnest või juhusest), vaid haaras kontrolli selle üle, mis oli tema võimuses kontrollida (oma enda avatud meel ja tähelepanelikkus).

„Alguses, kui ta mündist mööda oli jalutanud, noppisin ma selle üles ja ütlesin: „Vaata nüüd, Emily. Siin oli ühesendine, aga sa jalutasid sellest mööda! Sinu silmad nägid seda kindlapeale, sest sa isegi vaatasid selles suunas, kuid münt ei jõudnud sinu tähelepanusse. Sul tuleb end veel pisut paremini õigele lainepikkusele häälestada. Pea meeles – mündid on igal pool! Sul tuleb vaid anda oma silmadele käsk neid tähele panna.”,” jutustab mees.

„Alguses oli ta üllatunud,” jätkab Darius, „ta ei saanud seda asjaolu kõrvale heita kui õnnejuhust, mingit trikki või kui enda ajutist tähelepanematust. Kui sama asi üha kordus ja kordus, hakkas olukord teda kurvastama. Aitasin tal meeleolulangusest väljuda ja suunasin teda asja naljaga võtma, tuletades talle meelde, et ta oli juba väga andekas leidma pudelikorke ja huvitava kujuga laike ning me mõlemad saime veidi naerda. Tal oli vaja vaid oma meelt veel veidi häälestada, et hakata märkama ka münte.

Lõpuks hakkas ta omaks võtma, et – jah, tõepoolest on mündid igal pool ja tal tuleb vaid õppida neid tähele panema. Tundus, et ta hakkas oma silmadesse ja meelde sisendama programmi, mis pani teda münte märkama.”

Mängu kirjeldades rõhutab Copac, et selle ülesehitus sõltub ka mängija loomusest: „Emilyt paelub võistluslikkus, seega meelitasin ma ta mängima ettepanekuga leida rohkem münte kui mina, mis innustas teda ja äratas temas soovi selles edukas olla. Ta teab, et tehnilises mõttes on tegemist ausa mänguga ja ta isegi hakkas endale looma väikest edumaad, kõndides alati minust eespool, et ise esimesena münte märgata. Ja kuna ta on minust märkimisväärselt lühem, siis asub ta maapinnale palju lähemal, kui mina.”

Lapse mänguoskus paranes tasapisi ning saabus päev, mil ta isaga jalutama minnes leidis raha 46 sendi väärtuses, samas, kui isal õnnestus leida vaid 6 senti. See oli tema esimene võit ja ta oli sellest tohutus elevuses. Loomulikult sai ta ohtrasõnaliselt kiita ka oma isalt – miski ei innusta paremini, kui positiivne tagasiside.

Copac nendib, et mängulisuse sageduse omaksvõtmine on lastel oluliselt lihtsam. Kuid paraku tuleb ka täiskasvanuil end soovitu ilmestuma panemiseks just nimelt sellele lainepikkusele häälestada.

„See mäng võib täiskasvanuile kõlada üsna napakalt,” muigab Copac, „kuid igal juhul tasub seda mängida. Kui oled sõpradega väljas liikumas, siis esita neile väljakutse, et kes suudab kõige rohkem raha ilmestuma panna. Võimalik, et te ei satu müntide leidmisest just kuigi suurde vaimustusse, kuid proovige enestes tekitada vähemalt mingitki elevust. See lapsikult lustakas mäng aitab teil jõuda õigele lainepikkusele ning seega aitab kaasa teie võimele rahal ilmestuda lasta.”

3. Lahtilaskmine

Inimesed satuvad alatasa segadusse ihade ja soovide ning kiindumatuse ja lahtilaskmise vahekorrale mõeldes. Kas pole need kaks mitte diametraalselt vastassuunalised? Kuidas saab teha mõlemat korraga? Kas millegi ihaldamine ei olegi siis sellesse kiindumine?

Ei, kinnitab Copac – need ei ole vastandid. Need kaks saavad suurepäraselt koos eksisteerida.

Iha on sinu soov midagi luua. Sa võid seda lainepikkust kutsuda kireks, elevuseks või isegi himuks. See on magus mass energiaid, mille sa uuele eesmärgile keskendudes kohale manad. Mida tugevamalt sa seda ihaldad, seda parem, seega – gaas põhja!

Kiindumatus, teisalt, on aga viis, kuidas sinu ihad lõpuks sinu maailmas ilmestuvad. Kui sa klammerdud liigselt sellesse millal ja kuidas sinu soovid täituma peaksid, siis keerad sa kogu ilmestumisprotsessi sellega tuksi. Selle asemel, et kiirata mängulisuse ja külluse sagedusel, hakkad sa peagi enesest välja saatma hoopis sellised võnkeid nagu muretsemine, stress ja kahtlused. Ära seda mingil juhul tee!

Kas sa ärrituksid ja muutuksid murelikuks, kui ei leia maast piisavalt münte? Kas see aitaks sul sooritust parandada? Ei, see muudaks selle vaid veel kehvemaks.

Darius Copacil on ka siin nõuanne varuks: „Kui märkad, et hakkad ärrituma või muretsema, siis tee paus, hinga sügavalt ja liiguta end tagasi iha ja soovide poolele. Hoia oma visiooni sellest, mida sa soovid luua ja ilmestuda lasta ning naudi sellest tekkivat positiivset tunnet oma südames, meeles ja hinges. Ole kindel selles, et füüsiline reaalsus jõuab varsti nägemusele järele, seni kuni sa suudad õigel lainepikkusel püsida.”

Samuti soovitab Copac vaadelda oma tegevusmotiive, öeldes, et tegutseda tasub siis, kui tunned, et sind motiveerib seda tegema kirg ja elevus, mitte stress ega närvipinge. Sellisel juhul tasub lasta sel tegevusel läbi enese voolata, sest enese takistamine näib sel hetkel isegi raskem ning seda tehes tekib tunne, nagu oleks tegu arakslöömise ja allaandmisega. Häid impulsse tasub järgida. Kindlast ei tohiks nende tegude koheste tagajärgede üle muretseda, tee võib vahepeal veel nii mõnegi silmuse ja käänaku teha.

4. Vägi

Copac rõhutab, et raha oma ellu kutsudes on eriti tähtis, et sa ei annaks oma isiklikku väge rahale ära. Sellega eitad sa oma enda loomejõudu ja tõenäoliselt ei saabu seepeale sinu ellu ka raha. Mehe sõnul on see üks kõige tüüpilisemaid vigu, mida külgetõmbeseadust kasutades tehakse.

„Sa ei saa edukalt oma ilmestamisjõudu kasutada, kui sa küll usud, et suudad oma ellu tuua, midagi, mida soovid (näiteks raha), samas kui sa ühtlasi ka usud, et sellel, mida sa soovid on sinu üle jõudu (näiteks rahal),” selgitab ta sageli adumatuks jäävat vastuolu.

„Kui sa soovid raha oma ellu kutsuda, siis sa EI TOHI uskuda, et raha on võimu allikas,” rõhutab Darius Copac. „Raha ei saa sulle anda jõukust ega küllust ega õnne. Tegelikult ei saa raha sulle mitte midagi anda. See lihtsalt on seal – kogu jõud sellesse tuleb sinult. Kui sa usud, et rohkem raha annab sulle rohkem väge, siis tegelikult tegutsed sa lainepikkusel, mis ütleb – „Ma olen liiga nõrk, et raha ligi tõmmata”.

Mõelge sellest sel moel,” suunab Darius meid teema sügavusse, „et kui sa tahad raha manifesteerida, kuid usud, et rahal on mingi oma enda väeallikas, siis kusagil sügaval sisimas annad sa sellega rahake ka väe endale „ei” öelda. Ja kui rahal on voli keelduda, siis võib ta seda ka rahumeeli kasutada.”

Darius Copac nimetab rahale väe ja võimu omistamist hullumeelseks ja valeks lähenemiseks ning kinnitab, et meelestatus ja südamesättumus peab olema kohaldatud arusaamale, et sul on 100% võim raha üle ja raha allub sulle 100%. Sul on selle üle täielik vägi ja voli. Kui sa annad sellele käsu välja ilmuda, siis see seda ka teeb. Sel puudub igasugune oma vägi. See ei saa sulle „ei” öelda.

„Kui sa raha oma ellu ilmestad, siis sa k ä s i d sel sinu reaalsusse ilmuda. Sina oled l o o j a. Rahal ei ole muud valikut, kui sulle kuuletuda,” selgitab Copac ja hoiatab siis: „Kuid seda vaid juhul, kui sa tõesti ise oma väge valdad. Kui annad oma väe rahale, siis annad sa selle ka väe sinu taotlused tagasi lükata. Raha otsekui ütleks: „Noh, kui sa mul otsustada lased, siis ma pigem jään siia, kus ma olen.”,” kirjeldab ta.

„Lähenedes rahale, kui millelegi, millel on oma enese vägi ja siis seda manifesteerida püüdes, püüad sa tegelikult tema väge enda omale alluma panna ja sellises võistluses jääd sa enamasti kaotajaks. Ja pealekauba leiab see võistlus aset sinu sees ja on seega üpriski hullumeelne. Nagu püüaksid iseend käesurumises võita – kuidas see üldse saab võimalik olla?” küsib Copac. „Sa projitseerid valereaalsust, sest sa ei ole veel valmis täiel määral ise oma väga valdama,” hoiatab ta.

Darius Copacki sõnul tuleb ilmtingimata meeles pidada, et raha on vaid number. Või siis metalli- ja paberitükikesed. „Kuidas saab see olla võimsam, kui teadvust omav inimolend – näiteks sina?” küsib ta.

Mehe sõnul on hullumeelne arvata, et kui sul on korraga raha, siis oled sa vägevam. Ta nimetab seda absoluutseks meelepetteks ja hoiatab, et kui sul tõesti õnnestub sellest sagedusest endale raha ellu kutsuda, siis tõenäoliselt muutud sa selle mõjul veelgi nõrgemaks. Ja see toob kaasa üsnagi kehva tuleviku, isegi kui esmapilgul näib, et soov otsekui täitus. Su meel ja süda nõrgenevad rahahulga kasvades ja raha näib sulle koguaeg sinust veelgi võimsama ja tugevamana ning seda isegi siis, kui tegu on sulle kuuluva rahaga. Copac märgib, et tõenäoliselt tekib sealt edasi klammerdumine raha külge ja hirm seda kaotada, kuna võimust on võtnud väärarusaam, et tegemist on selle omaniku isikliku väeallikaga. Sellest saab sinu turvalisuse mõõt, selline, mis on pidevalt ohus.

„Mida rohkem raha sul on, seda paranoilisemaks sa selle kaotamise hirmus muutud,” kirjeldab Copac. „Ja see ajab su täiesti hulluks. Seega ole pigem õnnelik, et sa suudad juba loomuldasa vähem raha ligi meelitada, kui sa usud, et raha on võimu allikas. Kui kutsud raha oma ellu lähtudes sellest hullumeelsest mõtteraamistikust, annad ära oma jõu, rahast saab sinu isand ja sina jääd alatiseks selle orjaks. Parem ära isegi proovi seda teed minna!” on mees resoluutne.

Kui rahal polegi mingit väge, siis miks seda üldse ilmestada proovida? Copac möönab, et tegelikult ei peagi seda tegema. „Kuid kui sul juba on soov raha oma ellu kutsuda, siis võta seda kui mängu. Raha olgu nagu lelu, millega sa mängida tohid. Lase end erutada raha ellu kutsumise kogemusel, kuid ära pane liigset rõhku sellele, mida sa selle rahaga siis teed, kui see kord juba saabunud on. See on lihtsalt number.

Kui sa soovid midagi, mida sa arvad, et raha sulle anda saab, siis keskendu pigem kohe otse soovitule, mitte rahasummale, mida sa arvad, et sa selle saamiseks vajad. Raha võib küll osa sinu soovi täitumise protsessist, kuid ei pruugi seda olla,” suunab Copac meid oma mõttemaailma avardama.
„Keskendu vahetult raha ilmestamisele vaid siis, kui sa tõepoolest suudad võtta raha kui mänguasja,” soovitab Copac, „umbes nagu punktisumma arvutimängus. See on midagi, mida sa vaid nalja pärast ellu kutsud. Mitte midagi sellist, mille pärast erutuda ja stressi sattuda.”

Ta ei väsi rõhutamast: rahale ei tohi väge omistada. Tuleb meeles pidada, et raha iseenesest ei oma mingit jõudu. Kogu jõud ja vägi on s i n u s, mitte kunagi väljaspool sind.

5. Järgmine tase

„Raha ilmestama asudes alusta vähesest ja siis tööta end üles suuremate summadeni,” õpetab Copac. „Vaatle seda kui mänguskoori, mida sa soovid kasvatada. Kuid ära tõsta suuremaid summasid pjedestaalile, eeldades, et neid on kuidagi raskem oma reaalsusse tõmmata,” täpsustab ta ja lisab isikliku näite: „Mina alustasin müntide ilmestamist 2006. aasta suvel. Alustasin ühesendistest, seejärel võtsin kümne-, siis kahekümne- ja siis viiekümnesendised. Keskendusin 50-sendistele paar nädalat ja siis juba võtsin käsile suuremad mündid ja paberrahad. Ühelt, kümnele, siis juba sada, tuhat, kümme tuhat ja viiskümmend tuhat. Ühtekokku kulus mul ühesendiste ilmestamisest viiekümne tuhandeni jõudmiseks vähem kui aasta,” kirjeldab ta oma külgetõmbe kiirteed. „Seejärel kaotasin rahaliste eesmärkide vastu huvi ja praegu keskendun mitterahaliste väärtuste kutsumisele oma ellu: sõbrad, mentorid, inimsuhted ja kõik muu säärane, minu meelest rahast hoopis paeluvam, kraam,” kirjeldab ta.

Rahale keskenduda soovijaile soovitab ta hoolega oma meelt ja uskumusi uurida: „Kui sa suudad ilmestada münte, siis suudad sa imestada ka suuremaid summasid. See on üks ja sama protsess. Ainus, mis sind võib takistada on sinu enda piiravad uskumused. Kuid tasapisi suuremate summade poole liikudes õnnestub sul need ajapikku kokku varisema panna.”

Ta toob taas näiteks oma enda tütre: „Kui Emily muutub müntide ilmestamisel juba piisavalt kindlakäeliseks, siis hakkan teda kannustama ka suuremate summade ilmestamisele. Need ei pruugi enam saabuda maas lebavate rahatähtedena, vaid hoopis mingil muul viisil.

Raha tuleb sinu ellu läbi sinu enese uskumuslike filtrite, kuid sa ei pea kohe radikaalselt oma uskumusi muutma. Pead lihtsalt oma uskumustes avama piisava portaali, mis laseb erinevatel rahasummadel sinuni jõuda,” juhendab Copac.

Raha tulemise viise on Darius Copaci sõnul mitmeid. Münte võib leida väljas ringi liikudes, vahel võib sel moel leida ka mõne paberraha. Suuremad summad aga võivad ilmuda hoopis mingit vahetuskaupa tehes, äritehingute, päranduste ja inspireeritud tegudena või veel mingil muul moel. „Kujutle, kuidas need suured rahasummad kõik su nina all seisavad ja sulle otsa vahivad ja kõva lärmi teevad, oodates, et sa neid ometi märkaksid,” illustreerib ta olukorda. „Sul tuleb end vaid õigele sagedusele häälestada ja need üles noppida.” Ja lõpetab suurte summade teema tähelepanekuga, et suurtele summadele ja muudele väärtustele häälestudes võib algne võime münte manifesteerida pisut hääbuma hakata.

Eksperimendiga alustajaile soovitab Copac olla enesega kannatlik ja leebe. Enese sundimist ja sarjamist ning kahtlustesse ja masendusse langemist ebaõnnestumiste korral tuleks kindlasti vältida, sest see kahjustab tärkavat lainepikkust. „Selle asemel kiida end pisimategi edusammude eest, nagu mina kiitsin ja innustasin Emilyt, kui ta hakkas märkama pudelikorke ja ümmargusi laike – sellega annad sa oma tajudele käsu häälestuda reaalsuse üha külluslikumale lainepikkusele. Ole kannatlik ja anna endale aega – ükskord jõuad sa selleni kindlasti!”

Ka napi rahalise seisuga kaasnevale ebamugavustundele on Copacil tema süsteemis rakendus – seda tuleb võtta kui tagasisidet. „Saagu sellest märguanne selle kohta, et oma soovid tuleb kiirelt ümber häälestada. Ütle enesele: „Nii, seda ma küll ei soovi. Seega, mida ma selle asemel siis tahaksin?” Seejärel mõtle sulle meelepärasematele alternatiividele, lase oma meelel nende juurde liikuda ja seejärel luba neist tekkival võnkel enesest läbi voolata,” juhendab ta, kuidas lainepikkuse ümbertimmimine käib.

Copac julgustab igaüht katsetama ja eksperimenteerima: „See on lõbus ülesanne. Ja kindlasti tehtav, kui sellele mänguliselt, kindla teadmise ja oma väega läheneda. Jah, see nõuab distsipliini, kuid see on emotsionaalne ja mentaalne distsipliin, mitte füüsiline.”

 

 

Avaldatud ajakirjas Müstilised Lood

keyboard_arrow_up