Pühad allikad Eestis

Geoloogia Instituudi professor Alvar Soesoo kogutud andmete põhjal on kokku pandud kaart, kuhu on kantud koos selgitustega kõik põhilised puhta- ja pühaveeallikad Eestis. Paljud nendest on kaitse all ohvriallikatena.

Saula Siniallikad:

asuvad Kose vallas Saula külast põhja pool Pirita jõeoru vasakul jalamil. Allikate pindala on 700 m2, koguvooluhulk 20–30 l/s. Allikad koosnevad kolmest ojaga ühendatud osast. Lõunapoolsem liivase põhjaga lehter on 15 m lai ja 3–4 m sügav. Teine mudase põhjaga lehter on 25 m pikk ja 15 m lai. Kolmandas (20 m lai ja 1–2 m sügav) lehtris sinetab vesi valguse peegelduse tõttu. Allikaid toidab kuni 50 m sügavusest pärinev põhjavesi. Allikatest algab Pirita jõkke suubuv Sinialliku oja. Allikaid on kasutatud juba II aastatuhandel e.Kr. ohvriallikatena. Allikad on kaitse all arheoloogiamälestistena ja alates 1981. aastast üksikobjektina looduskaitse all. Allikaid tutvustab märgistatud looduse õpperada.

Rahvasuu pajatab, et  Siniallika vesi tegevat kõik haiged terveks,  kui selle veega pesta. Enne kui vett võetakse, pidavat, aga raha allikasse viskama.

Aegviidu Siniallikad:

avanevad Lehtse vallas ooside vahel asuva allikajärviku põhjas, kus on üle 20 allikalehtri. Tõusuallikate vesi on lubjarikas, suurveeaegne kogu-vooluhulk on 100 l/s. Eesvooluks on Jänijõgi. Allikad asuvad Kõrvemaa maastikukaitsealal. Ümbruskonda läbivad mitmed suusarajad ja Aegviidu-Jäneda matkarada, mis on tähistatud.

Alatskivi Punane allikas:

asub Alatskivi vallas paisjärve põhjakaldal lossi lähistel. Ürgorgu 19. sajandil rajatud paisjärvest 25 m kaugusel veepinnast 6 m kõrgusel avaneb liivakividest langeallikas, vooluhulk 1–0,6 l/s. Vesi suubub paisjärve. Tegemist on ohvrikohaga. Üksikobjektina looduskaitse alla võetud 1964. aastal, asub Alatskivi maastikukaitsealal (pindala 265 ha). Alatskivi Linnamäe on ehitanud Kalevipoeg ja Sulevipoeg. Teise pärimuse järgi elas linnuses Mustkuningas. Linnamägi on pärit II aastatuhande algusest. Punasest allikast läänepool on Truuduse tamm.

Neitsipere allikad:

asuvad Märjamaa vallas Lümandu mõisa pargist 0,8 km kagu pool Vaimõisa-Lümandu tee ääres soises metsasopis (30×20 m allikaala). Allikate toitealaks on Vaimõisa karstijärvikud. Vesi avaneb paepragudest, on Konnaveski oja lätteks. Allikad on üksikobjektina looduskaitse all.

Emaläte (Peraläte):

avaneb Puka vallas pinnakattest Arula Perajärve lähistel. Moodustunud tiigist väljavoolava oja suvine vooluhulk on 7 l/s. Oja suubub Arula järve, Arula oja Tornjärve, millest väljavoolav oja Väike-Emajõkke. Asub Otepää looduspargi Arula sihtkaitsevööndis.

Vormsi Suurallikas:

asub Vormsi saarel Prästvike järvest 350 m loode pool. Tõusuallikas vooluhulgaga 2–10 l/s avaneb allikajärvikus. Vesi on lubjarikas. Eesvooluks on Prästvike järv. Allikas asub Vormsi maastikukaitsealal. Allika nimi tuleb lubja ja rauarikkusest, mis andvat veele tervistavad omadused.

Hõbeallikas:

avaneb Toila-Oru pargis Pühajõe oru parempoolsel veerul. 5 m kõrgusel on liivakivis moodustunud 1,4 m kõrgune ja 6 m pikkune koobas, mille tagaseinas avaneb allikas vooluhulgaga kuni 1 l/s. Asub Oru pargi maastikukaitsealal (1998). Rajatud on tähistatud matkarada.

Tori Põrguallikas:

asub Tori vallas Pärnu jõeoru vasakul veerul. Allikas avaneb koopa suudmest 50 m ülesvoolu liivakividesse moodustunud koopast (0,5 m kõrge). Allika vooluhulk on 1,0–0,5 l/s, eesvool on Pärnu jõgi. Pärnu jõeoru veerul Tori-Sindi lõigul avaneb liivakividest arvukalt allikaid. Tori Põrgu on üksikobjektina looduskaitse all (1959), maastikukaitseala (pindala 2 ha) moodustati 2003. aastal

keyboard_arrow_up